MUUSIKATERAAPIA
Muusikateraapia on teraapialiik, kus muusika ja teadus ühendavad jõud, et edendada indiviidi tervist ja heaolu.
Muusikateraapia sekkumismeetodina põhineb erinevatele teooriatele, alustades sellest, et muusikal on võimas mõju nii meie ajule kui kehale. Teame, et see võib aidata inimesel väljendada end viisil, mida nad ei pruugi olla suutelised ainuüksi verbaalse suhtluse kaudu tegema. Samuti stimuleerib see ajutegevust, soodustab lõõgastumist ning pakub emotsionaalset vabanemist, motivatsiooni ja turvatunnet.
♫
Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu.
Muusikateraapia on üks loovteraapiate liike (creative therapies).
Muusikaterapeut on oma eriala spetsialist, kellel on kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse (EV-s tase 6 või tase 7), riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.
Muusikateraapiat viiakse meie keskuses läbi selleks spetsiaalselt loodud ruumis, mis sisaldab erinevaid muusikainstrumente (klaver, kitarr, löökpillid jne), helitehnikat (elektroonilised instrumendid, mikrofon, võimendi, kõlar), mugavat kohta istumiseks ja pikutamiseks, kliendivajadusele kohandatavat valgust ning rahustavat vaadet Karulaugu terviserajale 🙂
KES ON MUUSIKATERAPEUT?
Muusikaterapeut hindab oma tööprotsessis muusikaliste reaktsioonide kaudu indiviidi emotsionaalset heaolu, füüsilist tervist, sotsiaalset toimimist, suhtlemisvõimet ja kognitiivseid oskusi. Planeerib ja viib läbi muusikateraapiaseansse lähtuvalt kliendi vajadusest, jälgib ja hindab edusamme. Muusikaterapeudid kasutavad kliiniliste eesmärkide saavutamiseks ja klientide elukvaliteedi parandamiseks ainult tõenduspõhised sekkumisi. Meie keskuse terapeudid on kraadiga terapeudid, kes kuuluvad ka oma erialate ühingutesse.
♫
KES SAAVAD MUUSIKATERAAPIAST ABI?
Muusika teraapiline kasutamine ei ole limiteeritud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad vanuselised piirangud. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest raskete psüühikahäirete ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni.
Kui pöördute oma vajaduste ja soovidega keskusesse, viib terapeut kõigepealt läbi esmase hindamise. Kliendi käitumise ja muusikateraapiapõhiste hindamismeetodite kaudu kogub terapeut informatsiooni, mille alusel hinnatakse teraapiavajadust/sobivust, määratakse sekkumistasand, teraapia esmased eesmärgid ning teraapia kestvus.
♫
Erinevad sekkumistasandid muusikateraapias (igas vanuses klientidele):
Psühhoterapeutilisel tasandil toimub psüühilise tervise ja toimetuleku toetamine, järgides psühhoteraapilise lähenemise põhimõtteid. Psühhoterapeutilist sekkumis rakendatakse psüühiliste ja somaatiliste häirete ja haiguste ning nendega seotud kehaliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete kannatuste leevendamiseks ning isikliku arengu toetamiseks, kus põhirõhk on kliendi isiklike ressursside taasleidmisel, toetamisel ja taastamisel. Psühhoteraapia valdkonnas rakendatakse muusikateraapias peamiselt psühhodünaamilist lähenemist.
ABIKS: meeleoluhäired, ärevushäired, posttraumaatiline stressihäire, sõltuvusprobleemid, psühhootilised häired jms.
Funktsionaalsel tasandil sekkumise kaudu toimub spetsiifilise funktsiooni või funktsionaalsete võimete arengu, taastumise ja säilitamise eesmärgistatud toetamine, nt tähelepanu, motoorika, liikumise arendamine, mälu säilitamine/taastamine, üldise arengu toetamine või toimetulekuoskuste õppimise toetamine.
ABIKS: vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, autism, sensoorsed häired, kõnehäired, Rett sündroom jms.
Rekreatiivsel tasandil toimub heaolule ja loovuse arendamisele suunatud võtete rakendamine, mis toetaks inimese toimetulekut, soodustaks emotsionaalset tasakaalu ja eneseteostust. Protsess võib sisaldada psühho-hariduslikku komponenti ja loomingulise eneseväljenduse võtete õppimist. Taolise lähenemise puhul tähtsustatakse positiivset emotsionaalset muutust ja kogemust. Rekreatiivsel tasandil toimuvad meie keskuses näiteks teraapialaagrid ja erinevad loovust ja tervist edendavat huvitegevused.
Meie keskuse muusikaterapeudid töötavad koos teiega välja isikupärastatud raviplaani, mis vastab teie või teie eestkostja ainulaadsetele vajadustele ja eesmärkidele. Tihti kasutatakse muusikateraapia protsessi paralleelselt teiste teraapiate või teile määratud medikamentoosse raviga.
MILLISTELE TEADUSLIKELE TEOORIATELE MUUSIKATERAAPIA PÕHINEB?
Muusikal on positiivne mõju neuroplastilisusele, aju võimele muutuda ja kohaneda vastusena uutele kogemustele. Neuroplastilisus mängib kriitilist rolli just õppimises, mälus ja vigastusest või haigusest taastumisel.
Siin on mõned viisid, kuidas muusika võib aidata edendada neuroplastilisust:
♫ Mitme ajupiirkonna stimuleerimine korraga: kui kuulame või esitame muusikat, aktiveeruvad mitmed ajupiirkonnad, sealhulgas need, mis on seotud taju, emotsioonide, liikumise ja mäluga. See aktiveerimine võib kaasa tuua suurenenud ühenduvuse ajupiirkondade vahel ja uute närviradade moodustumise.
♫ Kognitiivsete funktsioonide täiustamine: on leitud, et muusika parandab kognitiivseid funktsioone, nagu tähelepanu, töömälu ja täidesaatev funktsioon. Arvatakse, et need on seotud muutustega aju struktuuris ja ühenduvuses.
♫ Motoorsete oskuste arendamine: muusikariistade mängimine nõuab peenmotoorika koordineerimist, näiteks sõrmede osavust ja käe-silma koordinatsiooni. Regulaarne pillimäng toob ajus esile struktuurseid muutusi, mis parandavad motoorset funktsiooni.
♫ Meeleolu ja emotsioonide reguleerimine: muusikal on tugev mõju meeleolule ja emotsioonidele ning seda saab seega edukalt ära kasutada nende seisundite reguleerimiseks.
♫ Neuroloogiliste häirete ravi: muusikateraapiat on kasutatud mitmesuguste neuroloogiliste häirete, sealhulgas insuldi, Parkinsoni tõve ja traumaatilise ajukahjustuse ravi osana.
Kliendi lugu
IKO
Iko on rõõmus, musikaalne ja sõbralik laps, kes osaleb muusikateraapias koos mõningate pausidega juba viiendat aastat. Päris teraapiaprotsessi alguses jäi Iko koheselt terapeudile silma kui laps, kes reageeris muusikale ja helidele silmatorkavalt positiivselt. Suurem muusika-armastus on alguse saanud tema perest- terapeudi poole pöördustki alguses Iko isa, kes kohe esimesel koolipäeval rutakalt muusikaterapeudi ruumi sammus ja palus, et Iko hakkaks mingisugust pilli õppima.
Iko, kes on diagnoosilt autismispektrihäirega, suutis lennupealt salvestada laulusõnu ning muidu oma üsna “hajameelses olekus” näitas muusikalistes koosmängudes koheselt head keskendumis- ning kohanemisoskust. Üleüldistes olmetegevustes kulgeb Iko tihti omas tempos ning maailmas, nagu tihti autistlikele lastele kombeks, aga muusikas on Iko paremini kohal- laulab kaasa, mängib erinevaid pille ning improviseerib. Ning mis kõige olulisem, on näha, et ta naudib neid (koos)tegevusi kogu südamest. Tänaseks päevaks toob Iko muusikasse juba ise dünaamilisi ja rütmilisi muutusi, mis näitab tema soovi ühiseid improvisatsioone juhtida ja muuta. Terapeudile näitab selline teraapia-areng seda, et muusikateraapia on Ikole väga sobivaks lähenemisstiiliks, sest läbi muusika on võimalik kohtuda nii paljude mitte-muusikaliste eesmärkidega, eriti kui lapsel on kõrge motivatsioob kaasa töötada. Kommunikatsiooni- ja koostööoskused, käelised oskused, mälu ja keskendumine- neid külgi saab muusikateraapias suurepäraselt toetada ja arendada.
Iko isa sõnul on teraapiaga kaasnenud parem koordinatsiooni areng, mis on Ikol aidanut paremini toime tulla igapäevaste tegevustega- pakendite avamine, riidessepanek, toidu valmistamine, söömine jne. Vähemaks on jäänud ka tundlikus kõrvaliste valjemate helide suhtes, mis varasemalt Ikot väga ärritasid (nt tolmuimeja).
On tihti näha, et musitseerimisprotsessis kaovad Ikol tihti muidu autistlike lapsi kimbutavad sundtegevused ja -kõne. Taoline suurenenud kaasatus võib tuleneda sellest, et keskkond on lapsele motiveeriv ning muusika stimuleerib aju viisil, mis suurendab tähelepanu ja keskendumist.
Aastatega on teraapiategevused muutunud ka seoses Iko vanemaks sirgumisega eakohasemaks ja võib öelda, et ka keerukamaks. Kui algselt olid vahenditena aktiivselt kasutusel peamiselt kõiksugu väikesed rütmi- ja keelpillid, millega harjutati koosmängu ja koordinatsiooni, siis nüüd harjutab Iko iganädalaselt elektritrumme ja klaverit. Ikol on selge ka figuurnoodistik*, mille abil mängib ta klaverit ja laulab enda saatele kaasa lihtsamaid Eesti laste- ja rahvalaule. Selle abil areneb hästi keskendumis- ja silma-käe-koostöövõime ning mälu. Elektritrummidel improviseeritakse koos terapeudiga erinevaid rütmimustreid- see on suurepärane võimalus arendada käe-jala koordinatsiooni ning löögitugevust.
Teraapiasse saabudes valib Iko ise millega ta sel tunnil tegelema hakkab, asetades seinale pillipildid täpselt selles järjestuses nagu talle meelepärane. Kord ja seaduspärasus on Iko-maailmas väga oluline ning iganädalane muusikateraapiaseanss saab seda osa tema maailmas suurepäraselt toetada. Muusika üheks olulisimaks eesmärgiks muusikateraapia kontekstis ongi kliendile turvatunde pakkumine.
♫
Kui üks osa teraapiast on lapse emotsionaalset ja füüsilist eneseväljendust igakülgselt toetada ja arendada, siis teise poole teraapiast moodustab rahulik lõdvestusosa, mis pakub lapsele suuremat kohalolu ja lõõgastust. Aga ka sellist tegevust peab alguses tihti nö harjutama. Iko puhkamis-stiiliks on see: ta sulgeb silmad, poeb koos teki ja keeltrummiga lamamistooli ning alustab muusikataktis rahulikku hingamist.
Olenemata sellest, millise “emotsionaalse pagasiga” teraapiauksest peale koolitunde sisenetakse, hakkab kohtumise eesmärk liikuma selles suunas, et laps leiaks uuesti oma tasakaalu. Terapeut on sellel looval teekonnal sõbralik ja toetav kaasteeline, kes paneb (võimaluse korral koos lapsevanemaga) paika teraapia eesmärgid ning panustab sellesse, et lapsel oleks alati edumeelne teraapiaseanss, mis motiveeriks kaasa töötama ning ka teraapiasse naasema.
*Figruunoodid ehk Kuvionuotit® on muusikaterapeudi Kaarlo Uusitalo poolt väljatöötatud metoodika. Figuurnootide metoodikat on Soomes rakendatud alates 90-ndate aastate keskelt. Seda õpetust on kasutatud mitmetes uurimustes ja doktoritöödes nii Helsingi ja Jyväskylä ülikoolides kui ka Sibeliuse Akadeemias. Eestisse jõudsid figuurnoodid eelmise kümnendi algusel (kirjeldus- Tolam Foundationilt)
*Pildil Iko koos oma isaga. Rütmikas dialoog Aafrika djembedel.
LISAINFOT:
Siit leiad Eesti Muusikateraapia Ühingu kodulehe: http://muusikateraapia.eu
Siit leiad Euroopa Muusikateraapia Ühingu kodulehe: https://emtc-eu.com
Siin saad tutvuda erinevate riikide muusikateraapia alase teadustööga: https://wfmt.info/music-therapy-journals-around-the-world/